Kivivill on oma tulekindlusomadustelt ainulaadseks isolatsiooniks, mida võib kasutada ka nõudlikes konstruktsioonides, milles on vajalik mittepõlevus ja pikk tulepüsivusaeg. Kivivill talub temperatuuri üle 1000°C, samas sideaine kaob materjalist temperatuuril alates 250°C. Piirkonnas, kus temperatuur ületab 250°C, sideaine aurustub. Sideaine aurustumine ei riku kivivilla struktuuri, sest selle sidusus ja kihilisus hoiab kiude koos. Nii säilitab materjal jäikuse ja kaitseb isoleeritud konstruktsioone tule eest. Kuna soojusisolatsioonimaterjali kiud on temperatuurimuutustele väga vastupidavad, siis võib kivivilla kasutada ka väga kõrge töötemperatuuri
tingimustes. Kivivill sulab u. 1400 ºC.
Kivivilla hea soojusisolatsioonivõime põhineb tiheda kiudkonstruktsiooniga seotud õhu paigalpüsimisel. Villa mahust moodustab õhk 92-99%. Kivivill isoleerib hästi nii kuuma kui külma. Kivivill on veeauru läbilaskev (selle
aurutakistus on sama, mis õhul). Tänu sellele kivivillaga isoleeritud hooned “hingavad” ning nende siseruumides on tagatud hea mikrokliima.
Tänu tihedale kiudkonstruktsioonile on kivivill ainulaadseks valikuks ka heliisolatsioonina. Ka kivivilla niiskusomadused on väga head. Kivivill ei ima niiskust ning püsib piisavalt kuivana isegi ligi 100%-se niiskuse juures. Isoleermaterjalide funktsioneerimise tagamiseks on kivivilla tooteid töödeldud niiskuse eest kaitsvate ainetega ning seetõttu võib neid kasutada normaalsetel ilmastikutingimustel.Tänu kivivilla looduslikule toormaterjalile on kivivillast isoleermaterjalid ohutud ehitusmaterjalid. Kivivillast ei teki
keskkonnakahjulikke emissioone.
Kivivilla tootmisel kasutatavateks kiviliikideks on gabro, anortosiit ja dolomiit. Üle 95% kivivilla toormaterjalist on kivi ning ülejäänud materjalideks on kivistunud vaik ja õli. Kivivilla tootmisprotsess algab vulkaanilise kivimi
sulatamisega temperatuuril 1500°C. Sulam muudetakse kiududeks ja segatakse enne villa moodustamist sideaine ja veekindla õliga.